1/26/2018

Mida me tahaks beebile osta

 See beebiasjade majandus on ikka nii keeruline ja kirju. Just see igasuguste tilu-lilude teema nt lamamistoolid, turvahällid, mähkmed jne. Käru otsus on meil veel tegemisel, aga tean, et meie käru saab pärit olema Stroller24 'st.

 Kui igasugu riiete ja muu tekstiiliga on hea lihtne, siis kõike muud on ju oluliselt keerulisem valida ja osta. Samas olen ma juba nii palju uurinud ja puurinud ning selgeks teinud, et tahan võimalikult minimaalelt asju, ent need asjad peavad olema kõik praktilised ja tegema meie elu võimalikult mugavaks. Niisiis olen teinud ka nimekirja, mida tahaksime osta.

 3-IN-1 ROCKER NAPPER KIIK COZY / LAMAMISTOOL

 See sai meil välja valitud, sest seda saab kasutada ka pisikese voodina, mida on ju nii mugav nt  elutoas või õues terrassi peal kasutada. Samuti saab selle lihtsa liigutusega teha lamamistooliks ning kiigeks. Mis aga kõige parem, sellel on katus ka peal, ehk siis õue kasutades saab beebi päikese eest peitu panna :)












 Turvahälli valisime juba mõnda aega tagasi välja ning see oli ka üldse esimene ost, mis me beebile tegime. Valituks sai Cybexi häll ning juurde ostsime veel turvahälli rattad, et saaks vajadusel kiiresti poodi lipata autost või arsti juurde.











 Kuna kaksikute ajal sai mul rinnapiim kahjuks väga ruttu otsa, siis seekord olen välja valinud BABYBREZZA FORMULA PRO PIIMASEGU VALMISTAJA . Seda ostu me küll ette ei osta valmis, sest ma siiski loodan, et seekord saan ilusti tissi anda, kuid hea kindel on teada, et ma saan igal hetkel selle aparaadi endale osta.

 Seekord tahan kindlasti osta ka beebimonitori, sest meil paistab terve päev päike elutoa aknast sisse ning siis oleks vaja beebi õue tuttu panna teisele poole maja. Kuna teiselpool maja on meie magamistuba  ja ma ei viibi terve beebi uneaja ju magamistoas, siis oleks hea kuulda, millal beebi kärus olles ärkab. Beebimonitori ei ole me veel välja valinud, aga kui kellelgi on selles osas soovitusi, olen üks suur kõrv.



Ma tahaksin veel sellist nö beebitaskut, mis on sama kõrge kui meie voodi, et beebi saaks kohe minu kõrval magada ja mul oleks hea lihtne teda toita. Selle mure lubas armas Abikaasa lahendada, kui ma otsin talle näidispildid ja annan mõõdud, kui suurt ma seda soovin :) Otsisin praegugi ühe näidise Pinterestist, et saaksikte aru, mida ma täpsemalt silmas pean.






Ma ei jaksa enam haigustega võidelda

 Ma reaalselt tunnen viimasel ajal, et tahaks kaksikud lasteaiast ära võtta. Nad olid paar kuud eelmise aasta lõpus lasteaiast eemal, sest igakord kui ma tahtsin neid lasteaeda viia, siis sain sealt teate, et neil on rühmas kas silmapõletik või mõni muu viirushaigus. Seega maksimegi lihtsalt 2 kuud niisama seda lasteaeda, et oma kohta säilitada.

 Nüüd aga on nad jälle pea kaks nädalat lasteaiast eemal olnud. Nad käisid meil 3 päeva lasteaias ning siis avastasime pisikese palaviku ja nohu- okei, jäävad koju ja hakkame ravima. See aga lõppes sellega, et 4 päeva hiljem olime me terve perega voodis siruli maas - minul põskkoopa põletik, Härral nohu-köha-palavik-nõrkus-peavalu, Liisul mandlid paistes ja nohu ning Jaan on endale kuskilt silmapõletiku veel lisaks hankinud. Niisiis istumegi juba üle nädala kodus haigetena ning tahaks juba terveks saada, sest ma ei suuda enam haige olla.

 Ma saan tegelikult aru, et esimene aasta lasteaias võibki niimoodi mööduda, et nad on mul rohkem aega kodus kui aias, aga ikkagi, tahaks, et nad saaksid seal rohkem käia, sest seal saab mängida ja üldse on teine keskkond ju vahelduseks päris hea :)

 Viimaste vereproovide järgi on neil kõikide vitamiinide kogused ka organismis ilusti normis, ehk siis need haigused ei tohiks olla vitamiinipuudusest. Kui nüüd tagasi mõelda sellele ajale, mis eelmise aasta lõpus nad kodus mul olid, siis kodu olles olid nad täiesti terved ning saime iga päev õues käidud ja vahepeal ka mängutubades ning ei olnud mingite haigustega probleeme.

 Oeh, sain end nüüd välja kirjutatud, sest tõepoolest terve perega korraga haige olla on ikka paras väljakutse.

Beebi sugu - poiss või tüdruk ?

 Kuna kohe-kohe on juba pool rasedust möödas ning ees on ootamas looteanatoomia uuring, siis me oleme kodus arutanud, et huvitav kumb siis ikkagi tuleb..

 Tegelikult tegime ka otsuse, et seekord ei soovigi teada saada, kes tulekul on, las ta üllatab meid sündides :) Pealegi me kumbki ei taha osta ainult roosasid- siniseid asju kokku, vaid pigem just värvilisi - kollane, punane, roheline jne. Arvasime, et meie kolmas ja ühtlasi viimane laps võiks ju oma soo jätta üllatuseks ning küll peale tema sündi saab neid soopõhiseid riideid osta küll ja veel.

 Meil retrokäru on ka sooneutraalne ning igapäeva käru tuleb samuti sooneutraalne. Beebi voodipesu õmblen samuti naturaalsetes toonides, sest poes olevad on kõik kas roosa või sinisega, mis aga meile kummalegi ei sobi. Kuna õmmelda ma oskan ja ilusaid kangaid on küll ja veel, siis voodipesu pole probleem teha ja saab ka täpselt sellise nagu endal meeldib :)

 Korraks mõtlesime küll, et kuidas ikkagi siis nii, et sugu ei tea, et siis on ju riideid nii keeruline leida. Ent samas täna vaatasime netipoodides ringi ja nii palju on ilusaid soonutraalseid asju, et see mure oli asjatu. Seega, kui käes on looteanatoomia aeg, siis esimene asi, mida arstile ütleme on see, et me ei soovi teada saada kumb tulemas on.


 Kas on veel keegi kes on sellise otsuse teinud? Kas kahetsete ka seda otsust, et enne sündi sugu teada ei saanud ? 

1/09/2018

kaksikute rasedus vs ühe lapse rasedus

Täna plaanin teile kirjutada enda kogemusest kaksikute rasedus vs ühe lapse rasedus.
Kohe algusesse võin ära öelda, et minul on küll ühe lapse rasedus ikka oluliselt kergem. Kaksikutega olin selleks ajaks, mis praegu juba käes on, mitu nädalat haiglas veetnud. Küll olid mul meeletud peavalud kui ka kohutav oksendamine. Ausalt, ei olnud vahet kas on öö või päev, mina käisin ikka pidevalt vetsupotti kallistamas. Muidugi uni oli magusam kui mesi ning on praegugi, kuid tuleb end piitsutada päeval ärkvel olema.

Seekord on aga oluliselt lihtsam, kimbutab aeg-ajalt hommikune iiveldus, aga olen tähele pannud, et see on ka vaid siis, kui eelmisel õhtul enne magama minekut mitte midagi ei söö. Peavalud on ka, kuid need ei ole pooltki nii hullud ning muidugi uni. Vähemalt ei ole midagi nii hullu, et ma peaksin haiglas passima- kodus on ikka hulga parem olla.

 Kui ma nüüd mõtlen, mida saaks seekord teisiti teha, et ei juhtuks samamoodi, et sünniks enneaegne laps või tuleks kohutav preeklampsia, siis ega tegelikult otseselt ei saagi midagi ära teha. Praeguse rasedusega määras mulle ämmaemand südameaspiriini peale, et verd hoida vedelana ja siis peaks ka vererõhk normis püsima. Ma olen internetist uurinud ka erinevaid toiduaineid, mis aitavad samuti vererõhl madalal püsida ning olen püüdnud neid võimalikult palju menüüsse panna.

 Ma ausalt võin öelda, et ma nii kartsin seda rasedust, samas me mõlemad härraga väga ootasime, et meie perre tuleks pesamuna, sest täpselt 3 lapsega on meie pere täiuslik ning ideaalne. Meie mõlema hirm oli, et mis saab siis, kui ma peaksin uuesti olema raseduse algusest alates haiglas, aga sellest ma siiski pääsesin, et nende oksendamiste ja peavaludega seekord haiglasse minema ei pidanud.

 Kokkuvõtteks võin öelda, et ühe lapsega rasedus on mul küll hetkel nagu lust ja lillepidu. Loodame, et nüüd lõpuni välja on sama hea olla ning saab seda beebiootust mõnuga nautida :)

12/29/2017

Soovid täituvad !

 Meil on teile siia 2017. aasta lõppu üks uudis ka :)
Tegelikult mõtlesime pikalt kas ja kuidas sellest üldse rääkida, aga arvasime, et kaua me enam nii või naa saladust pidada ei jõua. 

 Meie pisikesse perre on oodata uuel aastal uut liiget! Ootasime seda uudist kokku 1,3 aastat ning lõpuks see pisikene ilmaime meie juurde ka tee leidis :) 
 Esimene reaktsioon meil Härraga oli - kas tõesti?! Päriselt?! 
 Me ei suutnud esimest arsti visiiti äragi oodata, et oleks ikka kindel vastus, kas kõik on ikka korras ja kas kõhus on kasvamas ikka üks beebi. Ja täpselt nii ongi! Kasvamas on üks pisike ja terve beebi :) 


Praeguseks võin öelda, et ühe lapsega rasedus on ikka kordades kergem, kui kahe lapsega.  Kaksikutega olin ma selleks ajaks juba umbes 3-4x haiglas käinud tilguti all, et organismis oleks mingigi vedelik ja et midagi sees püsiks. Praegusega on olnud vaid hommikune iiveldus ja väsimus, ehk siis tõeline lust ja lillepidu :) 

 Nüüdsest tuleb kindlasti ka natukene rohkem postitusi teemadel rasedus-beebi-beebistuff. Tegelikult, see ongi põhjuseks olnud, miks viimase ajal on siin ka vaiksem olnud.  Olen tahtnud nii paljudest asjadest kirjutada jne, aga kuidagi olen alati jutuga jõudnud ka raseduseni ja niimoodi need postitused sinna drafti kogunenud ongi. 

11/25/2017

Põnnid korraldavad

 Mõtlesin täna teile kirjutada Põnnide igapäevasest elust ning nende viimase aja kilde kirja panna. 

 No tegelikult meie viimase aja eluke on suurest möödunud kodus ja oma koduaias, kuid sellegi poolest on teil piisavalt äge (no ma vähemalt ise loodan ja arvan seda).
 Nüüd kui oli paar päeva mõnus lumi maas, siis ega me ei saanud ju toas passida, ikka tuli õue hullama minna, et nautida seda vähest aega lumega. Mõeldud, tehtud! Jaanil oli möödunud lumeajast meeles, et näitasin, kuidas lumeingleid teha, mõtles see pisike peake, et see kord tuleb ju ka teha, mis sest et lund oli maksimum 5cm maas :D Kujutage nüüd ette, Jaan pikali maas, pisikene lumekiht ja selle all porikiht - vähemalt oli lapsel lõbus ja mina ei hakanud keelama ka, sest siiski on nad vaid korra väikesed ning lapsepõlvest tulebki 100% rõõmu tunda! Muidugi kõige parem asja juures oli see, et jätsin telefoni tuppa laadima ning ei saanudki seda mudainglikest pildi peale.. 

 Aga ega see lume-muda segus püherdamine nii hull ei olnudki, hoopis hullem ja naljakam oli see, kui jätsin korra lapsed tuppa, et minna panna saun sooja, ehk et olin ära maksimaalselt 5 minutit. No ja selle ajaga suutsid need kaks pisikest peakest väljagenereerida ketsupiga mängimise. 
 Eks nad siis olid külmiku lahti teinud ja võtnud sealt esimese ettejuhtuva potsiku. Seda ketsupit oli elutoa põrandal, Põnnide juustes ja keha peal, aga neil oli oi kui lõbus kui ma tuppa astusin. Mis seal ikka, pahandana ei ole väga mõtet, ütlesin küll, et nii teha ei tohi ja pesin lapsed puhtaks ning andsin mõlemale köögilapi kätte, et nad aitaks mul selle segaduse ära likvideerida. Imekomble ei olnud seda ketsupit ei kummuti ega diivani peal ehk et kokku olidki saanud sellega vaid põrand ja Põnnid ise. 

 Miks ma üldse seda postitus siia kirjutama tulin- põhjus oli tänases hommikus. No ma siiani ei saa naeru pidama :D Jaan ärkas täna tavapärasest varem, ehk kuskil kella 8 aeg. Mina rahulikult magasin, Härra oli juba tööle läinud ja Jaan kõndis oma toast meie magamistuppa. 
Mul oli voodi kõrvale jäetud tolmuimeja, sest ma eile õhtul tõmbasin magamistoas põrandat puhtaks ja mõtlesin, et jàtan siis selle välja, et tõmban hommikul esiku ka puhtaks. 
No nii, hommikune äratus oli mul tolmuimejaga :D Jaan oli mulle tolmuimeja otsa näo lähedale pannud ja ma nüüd ei teagi kas meelega või kogemata vajutas ta tolmuimeja tööle, niimoodi, et tolmuimeja tõmbas end hetkega mulle põse külge kinni ja ma pidin südamerabandusega ülesse ehmatama. 
 Jaan vist ise ehmatas ka, sest minu tikksirge ärkamise peale kukkus ta istuli ja kui ma naerma hakkasin, hakkas ka tema naerma. 

 Sellised on meie viimase aja seiklused. Vahel mul on tunne, et poisid teevad ikka palju rohkem igasugu koerustempe, Liisu on kuidagi oluliselt rahulikum, ent vahel on tunne, et jookseks peaga vastu seina, sest neiu kapriisid on lihtsalt ulmelised :D 

 Mis naljakate asjadega teie lapsed on hakkama saanud ? 

11/20/2017

Mis viimase aastaga toiminud on ?!?

 Ma lihtsalt ei saa aru, mis viimase aastaga toimunud on. Mul on nii paljust kirjutada, ideid on peas ja kõik tekst on ka peas valmis, aga kui tulen siia, siis on nagu mingi kramp, mis lihtsalt ei lase kirjutada. Hetkelgi lapsed magavad lõunaund ja ma lebotan ikka veel voodis ja mõtlesin, et pean ikka kirjutama natukenegi.

 Praegu on suurimaks murekohaks jõulud, no lihtsalt pole ideid mida lastele jõuluks kinkida. Neil on lihtsalt kõik asjad olemas ja nad ise ju veel otseselt soovi ei avalda, mida nad jõuluvana käest saada tahaks. Seega olengi nagu lõhkise küna ees, et  miskit võiks ju ikka sinna kingikotti pista, aga mida, vot seda mu aju välja ei mõtle.

 Mul on olnud korduvalt mõte, et aitab küll, peaks blogi sulgema või siis täiesti uuelt lehelt alustama ja seda just seepärast, et mul on tunne, et nimi " Elu kaksikutega" paneb mulle korralikud piirangud ja peaksingi ainult Põnnidega seoses kirjutama. Samas saan aru ju, et tegelikult ei tohiks see nimi ju mulle piiranguid panna, kuna kaksikud ongi minu elu suur osa :)

 Vahel tahaks tulla siia ja kirjutada kõigest mis ärritab, samas on sellist ärritusest tingitud teksti ju igal pool meie ümber. Samas tahaks kirjutada vahepeal absoluutselt kõigest, mis ümber meie toimub, aga siis jälle kaldun arvama, et see jutt läheks lihtsalt liiga igavaks, sest kes see ikka jaksab päevast päeva lugeda sellest, mis vägitükkidega Põnnid hakkama on saanud või sellest, et pea 2 kuud ei ole nad lasteaias käinud. Kõige parem muidugi on selle juures see, et nüüd kui nad terved on ja ma nad suurima hea meelega aeda viiks, siis saime lasteaiast meili, et neil on nakkuslik silmapõletik seal, nii et kuhugile ma neid ei vii..

 Teate, mul on mustandites nii mitmeid postitusi, mis ootavad seda õiget aega, et need avalikustada. Hetkel käivad meil Põnnide 3.sünnipäeva ettevalmistused ( mis siis, et see on alles märrtsis :D ) otsin sobivat mängutuba ja ammutan ideid mida süüa teha, mida kinkida jne, ehk et ka see on üks postitus, millest peagi lugeda saate, kui ma olen selle õige mängutoa lõpuks välja valinud.

 Ma juba nii ootan, et meie  ehitus saaks kiiremini valmis, tahaks juba köögi ehituse kallale asuda. Mul on suur plaan kogu köök hoopis teise seina kolida. Kuna nii või naa tõmmatakse meil kõik põrand ülesse ja veetakse ka uued vee- ja kanalisatsioonitorud, siis ei ole see mitte mingisugune probleem, köök natukene ümber tõsta, siis saab rohkem töötasapinda ka :)


10/24/2017

Mountain Buggy duet - meie kogemus

 Kui juba jutt taas kaksikute kärudele läks, siis kirjutan ka teisest vahvast kärust Mountain Buggy duet. Kuna stroller24.com andis võimaluse ka seda käru meil proovida, siis teadsin, et võimalusest tuleb kindlasti kinnihaarata!

 Ma pole veel näinud nii kitsast kõrvuti istmetega käru, kui seda on Mountain Buggy duet, kõigest 65cm! Ehk siis enam pole tarvis klassikalisest uksest väljumiseks käru kokku panna, no kas pole mitte imeline?! Kokku käib põhimõtteliselt ühe liigutusega ning mahub ilusti ära pisikesse Toyota Aurisesse.

 Katsetasime käru erineval maastikkul ning mitte kuskil ei jäänud ta jänni. Saime ka rabas ilusti käidud ning ta lihtsalt voolas läbi nende radade ja peale selle oli teda seal väga lihtne ja kerge lükata. Kergliiklusteest ei hakka rääkimagi, seal sai käru vaid ühe käega lükata ning polnud arugi saada, et kärus oleks korraga kaks last. Mis aga eriti lahe, ma ei pidanud käru isegi mitte kokku panema, et see meie välisuksest välja lükata.

 Kui täna oleks see päev, mil ma pidin meie kaksikutele nende esimese käru valima, siis oleks see just see, kuna mulle meeldib, et ta nii kitsas on, et ei ole kartust, et kuhugile kinni jääks. Tal on mõnusalt suured õhkkumm rattad, mis teitavad ka talle piisava nö vedrustuse.


Plussid:
  • Laius kõigest 65 cm !
  • Turvakaar, mis on avatav ka vaid ühele küljele, samas saab seda ka väga kergelt eemaldada
  • Kaarvarjudes on lisapikendused, mis varjavad päikest 
  • 2 pidurit - jalgpidur ja käsipidur, millest viimane on suurepärane abimees mäest alla minnes
  • Istmed lähevad täislamavasse asendisse
  • Istumisosa saab teha beebiosaks
  • Kasutamisvõimalusi on palju , nt saab seda kasutada ka korraga vaid ühe lapsega
  • Beebikori osa saab panna ka poolistuvasse asendisse
  • Esirattad on kergesti lukustatavad
  • Lükkesang reguleeritav
  • Jalatugi
  • Magnetitega piiluaknad
  • Pakikorvile pääseb kergelt ligi, kui lapsed magavad

 Päris ausalt öeldes, siis ma otseselt ühtegi miinust ei leidnudki. Aga ühe pisikese nüansina võin välja tuua, et minu lapsed on harjunud magama jalad üleval, ehk siis jalatugi oli meie jaoks tsipake lühike. Ent kus mure kõige suurem, seal abi kõige lähemal ning nii valmisidki VankriLiisu poolt kärule jalatoed


PS! Kuni oktoobri lõpuni on mega hea pakkumine - Mountain Buggy as a Single koos perepakiga mis sisaldab endas 2 istumisosa, 1 beebikorv, 1 poekorv ning turvakaar ja maksab vaid 629€! Ehk siis kaksikutega kärutamiseks tuleb juurde osta vaid 1 beebikorv ning terve komplekt on ülihea hinnaga käes :) Pakkumist näed SIIT 


PPS! Kui tellite Mountain Buggy dueti stroller24.com 'ist ja sosistate neile salasõna VankriLiisu , saate kingituseks kaasa 2 jalatuge









10/20/2017

Bumbleride Indie Twin - meie kogemus

 Ma pole enam blogis ammu kärusid kajastanud, kuid nüüd saab see mure murtud, ees on ootamas lausa kaks postitust kahest erinevad kaksikute kärust. 

 Täna kirjutan teile Bumbleride Indie Twin 'ist.  

 stroller24.com oli lahkelt nõus meid aitama, et meie kärude katsetused saaksid lisa ning niimoodi saigi väljavalitud nende sortimendist Bumbleride Indie Twin, mis on ka nende peres igapäevases kasutuses.

 Ausalt, ma pole veel näinud nii pikkade kaarvarjudega käru, kui seda on Bumbleride. Tõsiselt mõnus, lapsed saavad varjude alla mõnusalt peituda ning otseselt kerge vihmaga polegi vihmakile vaja. Kaaluks on tal 16kg ehk siis nagu klassikaline kaksikute käru ikka. 

 Eraldi vajab märkimist kindlasti tema vedrustus! See vedrustus on nii mõnusalt pehme, et ka kõige auklikumal teel saab täiesti muretul jalutatud ning pole ohtu, et lastel maailm rapuks. 

 Aga kirjutan teile siia ka eraldi välja erinevad plussid ja miinused, mida ma ise kasutades täheldasin.

 Plussid: 
  • Vedrustus , see on lausa kõigil neljal rattal! Imeline!
  • Megapikad kaarvarjud, mis kaitsevad nii päikese, lume, vihma kui ka suurel määral tuule eest
  • Sobilik vastsüdinule, sest istumisosa saab muuta beebikorviks 
  • Eraldi turvakaared mõlemal lapsel 
  • Väga palju panipaikasid
  • Pakikorvile on lihtne ligi pääseda ka siis, kui lapsed magavad
  • Lükkesanga kõrgus reguleeritav 
  • Kokkupannes jäävad käru istumisosad sissepoole
  • Peale saab panna turvahällid 
  • 4 ühesuurust ratast 
  • 5-punkti turvavööd
Miinused (ausalt, ma suutsin leida vaid ühe! ): 
  • Auto, kuhu ta kokkupannes mahub, peaks olema vähemalt sedaan (Mul endal on pisikene toyota auris, aga olgem ausad, lastega peredele jääb see auto väikeseks) 
 Meie jäime käruga väga rahule ning kui mu põnnid poleks juba nii vanad, siis oleks sellel vankril meie peres kindlasti koht olemas. Käisime katsetamas seda linnatänavail, rabas, metsarajal ning kruusateedel, mitte kuskil ei esinenud liikumisel probleeme. 
 Abikaasa muidugi teatas, et see on siiani tema lemmik kaksikute käru, mis meil kodus olnud on, ehk siis meie pere kiitis ta 100%elt heaks.

 PS! Kes tellib www.stroller24.ee 'st käru ning sosistab salasõna VankriLiisu saab kingituseks istmepehmendused kaasa :)

10/16/2017

Kaksikud ei ole mitmikud ?

 Lugedes viimasel ajal erinevaid poliitilisi uudised jne, siis silma hakkasid vanemapuhkuste ja - hüvitiste süsteemi muudatused. Kas te teate, et meie riigivanemate arvates hakkavad mitmikud alates kolmikutest?! Kes siis KAKSIKUD ON ??!! Ma saan aru sellest, et tõepoolest kaksikuid sünnib rohkem ja nad ei taha hakata kaksikutega peredele 18 kuud iga kuu maksma 1000€ , aga no kasvõi 500€ oleks juba väga suureks abiks!

 Jah, meie seda mitmike toetust enam ei saaks, aga need kes alles saavad kaksikuid neile oleks esimesed 18 kuud  väga suureks abiks. Toon kasvõi näitena, et aasta alguses tegin kuu aega katset, palju meil kulub mähkmeid ühes kuus - 203tk ja see oli veel muide niimoodi, et me üritasime samal ajal põnne veel ka potitada , ehk mähkmekulu oli tsipake väikesem, kui siis kui nad oleksid olnud sel ajal 100% mähkmelapsed.

 Ma saan aru, et selle mitmike toetusega on mõeldud head, kuid ma siiski arvan, et need kõrgemad riigipead peaksid arvestama ka kaksikutega, sest tegelikult kulub kaksikutega ka siiski rohkem raha kui saades ühe lapse. Niigi on need emad-isad riigile väga kasulikud, kes saavad ühe korraga rohkem, kui ühe lapse, kuna vanemahüvitist tuleb ju siis vaid korra nende laste eest maksta. 

 Mõelge nüüd kasvõi niimoodi - kaksikutega on tarvis alguses (suuremad väljaminekud- ostetud uuena) :
  •  2x voodi + madrats ~ 250€
  •  2x turvahäll  ~ 340€
  •  käru  ~ 1000€
  •  2 lapse riided  ~ 150€
  •  2 lapse mähkmed umbes üheks kuuks  ~ 70€
 Ehk siis kokku tuleb ka see nö esmane väljamineks ikka üpris korralik. Ma saan aru, et kõike ei peagi uuena poest ostma, kuid  tean, et turvavarustus peaks olema kindlasti uus, samuti võiks seda tegelikult olla käru, kuna seda ju kasutatakse päris mitu aastat. Meie soovisime, et ka voodid oleks uued, nii me siis ostsime ka voodid uuest peast. Ehk, et tegelikult saab esmaseid kulutusi ka teha väiksemate summade eest, kuid see ei ole hetkel oluline. Oluline on ikkagi see, et mis pagana mõttes arvatakse, et mitmikud on alates kolmikutest...

 Ma tean, et kolmikutega on veelgi raskem, et neil kulub ka päris suur summa raha. Hetkel tundub, et kaksikute ja kolmikute vahe on 1000€/laps. Ehk siis riigipeade arvates kulub kaksikutega 0€ ja kolmikutega ehk kui sa saad ühe lapse rohkem,1000€.

 Mis teie arvate, kas hetkel on õige, et tahetakse teha mitkike toetust alates kolmikutest ?

9/20/2017

Pakike Tilk! biolt

Üks rist ja viletsus mul selle arvutiga, nüüd, kui arvuti korras põles laadija läbi, aga kurja ma pean vahepealseid sündmusi panema. 

Saime mingi aeg paki  Tilk Bio’lt No ma olen niii paganama rahul! Kes meid instagramis jälgivad, need juba teavad, mis paki sisuks oli :) 
Nende kõik tooted on looduslikud ning valmistatakse Saaremaal kohalikust toorainest.


Mul siiani jätkub vaid kiidusõnu, sest Abikaasa näonahk on tänu meeste kreemile niii mõnusalt pehme. Avastasime veel sellise huvitava asja, et ta on ka ideaalne aftersun kreem. Nimelt käisime maal ning ma suutsin ühe käe päikese käes korralikult ära põletada ning ainus kreem mis meil kaasas oli, oligi see meeste kreem. Egas siis midagi, panin seda peale ning õhtuks ei olnudki enam päikesepõletusest mitte mingisugust aimu :) 

Huulepalsami ja näokreemi ning kätekreemi jaoks jätkub ka vaid kiidusõnu. Tõepoolest teevad naha nii mõnusalt pehmeks ning on hästi meeldiva lõhnaga. 
Ma vahepeal võitlesin ohatisega tihti, sest huuled olid kuivad ning ainuke, mis aitas huuli piisavalt niisutatuna ja pehmetena hoida, oli mesi. Õnneks on Tilk! huulepalsamis juba mesi sees ning minul igapäeva kasutuses. 

 Kui mul nüüd need tooted otsa saavad, siis pean uued tellima, kuna ma tõepoolest olen nendega megarahul ning praegugi seda kirjutades kujutan ette nende meeldivat lõhna :) 

9/04/2017

Te saate peagi kõigest teada..

Juhhuuu, ma sain lõpuks ometi oma arvuti remondist kätte ning mul on teile oi-oi kui paljudest asjadest kirjutada! 
 Vahepeal on nii palju juhtunud, need kes meid instagramis jälgivad, on saanud vahepealsetest sündmustest selle vahendusel teada :) 
Me saime vahepeal paki ühelt vahvalt Eesti firmalt, mis seal pakis oli, seda näitan teile kohe varsti. 
 Remont ka on vaikselt edenenud, kuid lootust on, et varsti on veel rohkem tehtud, sest Härra onu lubas meile ka appi tulla ehitama :) 
 Meie köögimööbli joonised on ka lõpuks valmis ning hetkel käib meil veel suur mõttetöö, kuidas kõige paremini lahendada meie sisseehitatud kapi mõte. 
 Mul praegu on teile kohe nii palju kirjutada, et mõte jookseb lausa kokku, tahaks ju korraga kõigest kirjutada, samas tahaks kõikidest asjadest eraldi kirjutada, kuna siis on ka endap tulevikus natukene kergem kõike ülesse leida :) 

7/26/2017

Kuidas me passipilte tegemas käisime

 Käisime pühapäeval lastega passipilte tegemas - ei iial uuesti! Okei, tegelikult mõne aasta pärast peab taas uued tegema, nii et ikkagi peab uuesti.

 Niisiis läksime alguses Kristiine Photopointi. Kõik oli ilus ja tore... Kuni oli vaja lapsed sinna pukile tõsta, et saaks pilti teha. Oh jeebus, vot see oli õudne, mõlemil oli paanika. Muidugi see fotograaf oli ka selline suur karvane mees, meil lapsed pole sellisest välimusest väga vaimustuses :D
 Uurisin, et ehk saaks siis hoopis niimoodi pilti teha, et panen endale peale valge lina ja siis võtan lapsed kordamööda sülle - ei niimoodi ei saa. Nojah, ma siiani olin arvanud, et saab ikka nii, aga kui ei, siis ei.
 Põnnid olid endast suhteliselt väljas, läksime natuke ringi jalutama, et ehk rahunevad maha. Õnnestus! Davai ruttu ruttu uuesti Photopointi, et lähme teeme need pildid ära. Jõudsime vaevu sinna siseneda, kui mõlemad tahtsid jooksu panna, et jumala eest sinna uuesti mitte minna :D
 Ma ausalt tahtsin endalt juukseid peast hakata kiskuma, sest pildid olid ju vaja ära teha. Jõudsin ka härrale sisitada, et rohkem mitte kunagi, mitte ühtegi last ma ei taha :D

 Nojah, jäidki need pildid seal tegemata ning tulime tulema, kuna tundus lõpuks kergem, et proovime siis kodus neist mingid pildid kätte saada. Aga ma ei jätnud enda jonni! Ma tean, et on olemas ka võimalus, et laps on süles ja saab pilti teha. Kuna Photopoint seda ei pakkunud, siis ei hakanud ka teistesse esindustesse helistama. Valisin hoopis Solarise Fotoluksi ja ma ausalt olen siiralt õnnelik, et just sinna lõpuks läksime.

 Fotoluksis oli selline mõnus hämar nurgake, kus sai pilte teha. Sealne fotograaf oli ka hästi sõbralik ja muhe. Lubas lastel rahulikult alaga tutvuda ning vahetas isegi toolid ära, et lapsed ei peaks istuma selle nö kõrge puki otsas, vaid pani neile hoopis diivanilaadse asja, mille seljatoele pani valge lina. Juhhuu, saime Liisust kohe esimese pildi kätte ning mina olin superrahul, et lõpuks vähemalt üks pilt käes on :)
 Niisiis oli Jaani kord, tema nii leplik ei olnud. Õnneks aga Fotoluksis sai pildi nii ära teha, et ta mu süles istus ning mina hoidsin siis toda valget lina üleval.

 Õhtu lõppes õnneks hästi ning saime Põnnidest pildid kätte ning nüüdseks on ka dokumendid tellitud, kaua nad mul ikka ilma dokumentideta ringi lasevad, tahaks ju väljamaale ka koos nendega minna, mitte neid kellegiga koju jätta :)