Otse põhisisu juurde

Postitused

Kolme lapsega on elu jumala chill

Ma jõuan siia endiselt nagu kuuvarjutus, aga ometi on mul niiiii palju kirja panna. Ma lihtsalt ei leia seda aega, et võtta kätte arvuti ning kirjutada, koguaeg on sada-miljon asja vaja teha ning nüüd tulid veel ilusad ilmad ka, mis aga tähendab seda, et me veedame suurema osa ajast õues.

 Vahepeal on mööda saadetud Elisabethi ja Jaani sünnipäev, samuti Härra sünnipäev ning juba vähem kui 2 nädala pärast on minu enda sünnipäev. Siis aga on õnneks mõneks ajaks nende sünnipäevadega ühel pool ning saab veidikene jalad seinale visata.

 Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse meie sünnipäevadest kirjutada, vaid hoopis sellest, et ma olen avastanud, et elu kolme lapsega on oluliselt lihtsam, kui kahega. Võib- olla see tundub mulle vaid nii, sest Liisu ja Jaan on juba täitsa suured ning asjalikud ning majas on vaid üks beebi, aga ma jõuan kodus palju palju rohkem asju ära teha, kui varem.

 Näiteks on nende kolmega kuskil käimine ka oluliselt lihtsam, sest suurematele oleme ära seletanud, et kui…
Hiljutised postitused

Teretulemast märts

Juba saabuski see kauakardetud märts, kus sünnipäevad on sünnipäevade otsa ja mulle asu ei anna. Õnneks tänaseks päevaks on mul kõigile sünnipäevalistele ka kingitused muretsetud, seega lähen oluliselt kergema südamega märtsile vastu. Õudusega mõtlen, et juba kahe ja poole kuu pärast sõidame me Bulgaariasse, aga ma pole isegi kohvreid meile käinud vaatamas, kui aus olla, siis ma isegi ei tea, kust saada normaalseid kohvreid hea hinnaga. Pisikene hirm tuleb ka vaiksel naha vahele, et kuidas me ikkagi seal kolme lapsega toime tuleme, kui ümberringi on mitmed veetorud ja basseinid ja mida kõike veel. Ma arvan, et puhkamisest ei tule midagi välja, pigem on see lastele üks mõnus lõbureis, kus nad saavad nädal aega nautida sooja ilma ja vees olemist.  Viimasel ajal on meil olnud miski haigus haiguse otsa ning ma lihtsalt ei suuda enam selles külmas olla. Tagatipuks põdesime just läbi gripi ning nüüd tegeleme gripist jäänud nohu ja köhaga - ausalt, jube tüütuks muutuvad juba need pagana ha…

Oh märts - see sünnipäevade kuu

Juba ongi veebruar läbi ja ma olen nii pagana vähe siia jõudnud. Suur osa veebruarist on kulunud Liisu ja Jaani sünnipäeva planeerides, samuti ka Härra sünnipäeva peale mõeldes. Liisu ja Jaani sünnipäeva peame ka seekord taas mängutoas, sest nii on minu jaoks palju palju lihtsam ja ma ei pea oma pead nii palju vaevama, et kuidas kodu kaunistada jne. See aasta pakums tordi asemel hoopis jäätist, sest selle ma olen suutnud 4 aastaga ära õppida, et ükskõik mis olukord on, lastele läheb jäätis alati peale, kook on aga küsitav. Härra aga unistab mõnest mugavast ja heast nutikellast, aga ma ei ole suutnud veel seda täitsa õiget välja valida. Mulle väga meeldivad Garmini kellad ning talle endale ka, aga no nende seast tuleb see üks ja õige välja valida, aga ikkagi on see valik liiiiiga suur. Üldse ma mõtlen selle märtsi peale ja lihtsalt hoian peast kinni, sest meil on peres sünnipäev sünnipäeva otsa - lausa 6 inimesel on sünnipäev! Kõigile tuleb ju miski kingitus ka välja mõelda, aga ausalt…

Palun üks pilet hullumajja

Holy-moly täna on see päev, kus ma tahaks lihtsalt tropid kõrva panna, Amanda kaissu võtta ning Liisu ja Jaani eest kuskile kaugele- kaugele põgeneda. Nad lihtsalt jauravad ja kaklevad! See on KOOHUUTAAV! 

 Otsin mõlemile mingit tegevust, maksimum 5 minutit tehakse seda ning siis algab teineteise kiusamine ja nad lihtsalt kiunuvad iga asja peale. Tegin meile eile koju suure kiigu, kus saame meie, täiskasvanud, ka kiikuda. Nüüd nad lihtsalt kaklevad selle paganama kiige pärast ja ega mind ju ei kuulata, kui ma räägin, et mängige koos või kordamööda. Õnneks selliseid päevi, kus nad aina kaklevad on üpriski vähe, aga ausalt need päevad ajavad hulluks.

 Keegi kunagi rääkis, et 2. eluaasta pidi olema kõige keerulisem, minu meelest aina hullemaks läheb :D  Nad on juba nii suured, et suudavad igasuguseid lollusi genereerida. Näiteks ükspäev, kui ma magamistoas Amandat toitsin, kookis Elisabeth kamina pealt mu meigikoti alla ja hakkas teises toas enda küüsi värvima, niimoodi, et meetri raad…

Kui kehakaal ajab nutma..

Ma ausalt poleks uskunud, et saabub see päev, kui ma astun kaalule ning lihtsalt pisarad tungivad silma. Ent olgem ausad, eile just niimoodi oligi! Ma astusin kaalule ning see näitas 69kg, mis on minu 159cm juures ikka koooohuutavalt palju. Tegelikult ma tean vägagi hästi, kust need lisakilod tulnud on, ent siiani olen olnud arvamusel, et seni kuni ma imetan, seni võin ju toituda täpselt nii nagu mul parasjagu isud on. Ega tegelikult ikka ei või küll, kui juba lemmik teksapaar hakkab kitsaks jääma, siis on asjalood väga nihusti.

 Aga ega siis ei tulegi muud teha, kui end käsile võtta ning seadsin endale eesmärgiks, et kevadisele reisile mais tuleb minna 10kg kergemana! Esimesena tuleb menüüst välja visata kõik üleliigne suhkur ehk siis adjöö mu praegune suur nõrkus - kõik magus. Mul pole sellist magusasõltuvust mitte kunagi olnud, kui seda on praegu. Ma reaalselt võiksingi toituda ainult shokolaadist, jäätisest ja coca-colast, hea küll mõni soolane asi ka ikka sekka, aga see on ju õ…

Teeme Liisule ja Jaanile oma toad

Tegin veidi aega tagasi facebooki postituse, kus mõtlesin, et jagan enda käsitööd ka teistega, et Liisu ja Jaani soov täita.   Tänaseks päevaks on nii palju juba selgunud, et oma ehitusega edasi minna, peame ootama siiski kevade ära. Selgus, et üks aluspalk tuleb välja vahetada, kuna ta on üpris mäda ning praegu me ei pääse sellele mitte kuidagi ligi, sest maa on külmunud. Või noh, me sellele ligi pääseme, kuid ära ei saa vahetada, sest selleks tuleb sein täpselt maapinna piiri pealt väljast poolt lahti lammutada, ning samuti ka veidi vundameti, kuid seda ei saa külmunud maapinnaga kahjuks teha.    Seni aga jagan oma kätetööd teistega ikka edasi ning see tagasiside mis ma siiani saanud olen, on olnud nii liigutav, et ma tunnen, et see mida ma teen teeb head meelt kõikidele osapooltele.  Lisan ka siia selle teksti, mille lisasin facebooki :) 
Liisul ja Jaanil on soov saada oma toad. Me saame majaplaneeringut niimoodi muuta, et saaks neile mõlemile toad teha.
Kuna aga selline plaan nõuab…

Meie vanker- Silver Cross Surf3 Timeless

Teate, see on üks postitus, mida ma olen juba tahtnud mõnuda aega kirjutada, kui koguaeg on miskipärast edasi lükkunud ja nüüd ma lihtsalt võtsin selle aja ning panin enda mõtted kirja.


 Kuna Amanda lihtsalt keeldus esimeses kärus olemast, ehk siis igakord kui ma ta sinna panin , siis ta lihtsalt nuttis ja miski ei sobinud, siis septembris tegime me selle otsuse ning ostsime talle uue käru. Eelnevalt käisime muidugi korduvalt Stroller24 salongis erinevaid proovimas, et leida endale see sobiv, kus talle sobiks olla.

Me leidsimegi ja siiani ei ole mitte ühtegi põhjust olnud seda otsust kahetseda. Valituks ostus Silver Cross Surf3 Timleless.  Eks tal paar pisikest miinust ole, kuid kõik plussid kaaluvad kõvasti need üle.





 Plussid :
Pikk kaarvaariEsisild on vahetatav! Saad valida, kas ees on 2 väiksemat ratast või 1 suurVedrustus on megahea, Amanda ei ole veel kuskil rappunud vaid pigem nagu hõljubIstumisosa saab kasutada nii nägu kui selg sõidusuunasKõik vajalikud asjad on kohe komplekti…