Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuidas me peaaegu kolima hakkasime

Me panime aprilli lõpus enda kodu müüki ning üpris kiiresti leidsime ka uue kodu, üldse mitte kaugele praegusest. Samuti leidus meie majale soovijaid ning niimoodi saigi pandud paika, et meie maja ostjad tahavad hiljemalt juuli esimestel päevadel sisse kolida, maakleriga leppisime kokku, millal meie uude koju hakkaksime kolima ning mina alustasingi kodus asjade sorteerimist. Küll aga ei saanud meie rõõm kaua kesta, sest kui Härra läks omanikuga kohtuma, et leppida kokku, kuna oleks kõige parem aeg notarisse minna, oli ta välja mõelnud hulga naljakaid nõudmisi. Meie jaoks kõige naljakam oli aga see, et lõpuks ta teatas, et ta ikkagi ei müü, kuna ta on lasknud selle maja ehitada ning talle ei meeldi, et selles hakkaksid elama väikesed lapsed!  Ausalt, kui ma oleks tol hetkel seal samas viibinud, oleksin lasknud välja mõned krõbedamad sõnad. Asja minu jaoks teeb imelikuks veel see, et see maja on müügis olnud üle aasta. Kui ma alguses arvasin, et ju ei taha inimesed Harjumaalt ära kol…
Hiljutised postitused

Perega Bulgaarias

Juba mõnda aega olen ma plaaninud kirja panna, kuidas me perega Bulgaarias käisime. Ütleme nii, et tegelikult vaatame me juba ka uusi puhkusereise, sest nende kolmega polnud üldse nii hull puhata, kui me esialgu arvanud olime.
 Lennureis Tallinnast Burgasesse läks üllatavalt hästi, kõik lapsed püsisid enam-vähem terve lennuaja rahulikuna, lihtsalt pidi pidevalt neile tegevust leidma, et nad suudaksid ühe koha peal istuda.Tagasilend seevastu oli palju hullem, siis oli õhtune lend ning suuremad olid juba väsinud ent magama ei tahtnud ka jääda. Samuti ei olnud Amandal lennuajal uneaeg ehk ka tema ei tahtnud üldse paigal püsida. Õnneks aga istus meie taga üks hästi  tore proua, kes Liisut ja Jaani kordamööda lõbustas ning nendega raamatut vaatas ja mingeid mänge mängis,  samal ajal kui meie Härraga Amandat ja siis Liisut või Jaani  ohjes hoidsime.
 Hotell oli meil valitud selline, et lastel oleks hästi  palju tegevust ning seda tõepoolest ka oli. Valituks sai meil Sol Nessebar Palace. Ho…

1it.ee slogani võistlus

1it.ee kuulutas välja sloganite võistluse, auhinnaks on sülearvuti. Kuna mu arvuti ka otsad andis, siis tundsin, et võiks ju osaleda ning endale võimaluse anda - kes ei proovi, see ei saa ka iial teada, kas tal oleks üldss lootust võita. Istusin siin kodus laua taha ning hakkasin ajusid ragistama, mõned ideed kargasid pähe, aga ma ei tundnud, et need oleks just need. Mina, kui klient, tahaksin, et slogan oleks lühike, kuna ma tõepoolest ei viitsi pikki hüüdlauseid lugeda. Ma suutsin välja mõelda kaks sloganit, mis mulle endale meeldivad ning need on järgmised : https://1it.ee - ütle seda arvutiga!https://1it.ee - iga arvuti loeb! Hääletus toimub juba 10.juunil SIIN , kui tunned, et just need sloganid sobiks, siis ma oleksin väga õnnelik, kui hääletaksid just nende poolt 🙏 Siis mul oleks ka ehk lootust endale uus arvuti saada, kus saaksin rahulikult kirjutada, ilma et ühe postituse ajal jookseks arvuti 7x kokku 😀

Blogida või mitte, selles on küsimus

Tahaksin endale tuhka pähe raputada. Tunnen, et lihtsalt olen väsinud, samas on niiiiii palju asju teha. Paar päeva tagasi algas Blogiauhindade hääletamine, minul on tunded olnud sellega nagu ameerikamäed. Tunnen, et miks ma küll kandideerisin, kui ma jõuan blogisse nii harva, et eelmine aasta reaalselt tuli postitusi kokku 12! No pekki, selliste numbritega ei saa ju osaleda auhindade jagamisel ning ma tunnen, et olen lihtsalt kuskile vajunud, sest neid postitusi on häbiväärselt vähe.
Tean, et pean end kokkuvõtma ning kirjutama asuma, kuna tegelikult on mul nii palju asju kirja panna, aga alati on nii, et kui ma võtan arvuti kätte, et kirjutama asuda, siis tuleb midagi vahele ning õhtuti ma vajun lihtsalt ära, kui Amandat magama lähen panema. Vaatasin hetk tagasi draftide all olevaid postitusi ning mul on neid niii mitmeid, mida pole veel jõudnud lõpuni kirjutada. Aga pagan, seda aega lihtsalt pole, et istuda maha ja rahulikult segamatult kirjutada.. Kui Amanda magab päeval, siis ma …

Eesti blogiauhinnad ning minu hääled

Juba ongi käes see kauaoodatud 1.mai ning alanud on Eesti Blogiauhindade hääletus. Ma tegelikult mõtlesin niiii niii kaua, kas ma see aasta osalen või mitte. Eriti arvestades, et ma lihtsalt pole jõudnud siia kirjutama, kuigi ma nii väga olen tahtnud. Tegelikult pole ju enam kaotada midagi ning kirjas olen ma Pere - ja Beebiblogide kategoorias. Hääletada saab kehtiva meiliaadressiga ning kui teistes kategooriates hääletada ei oska, pole ka hullu :)  Hääletama saab minna SIITSuur suur aitäh kõigile, kes meie poolt hääletavad, see tähendab mulle palju ♥️Ka mina andsin oma hääled juba ära.Aasta uustulnuka hääle sai paksuke.ee
Elulised blogid ( >5000) aune.ee
Elulised blogid ( <5000) meiekaopesa.ee
Reisiblogid seitsmemaajameretagahispaanias.ee
Kasulikud blogid nullkulu.ee
Kodublogid krahvinna.ee
Loomeblogid tahaniseteha.weebly.com
Pere-ja beebiblogid  jannepungar.wordpress.comviiviblogi.wordpress.com ja hihiii ma andsin endale ka hääle :D
Spordiblogid regiinatrennijutud.wordpres…

Rockit Rocker - minu uus parim sõber

Appi, ma reaalselt pean teile oma maailma parimast abimehest rääkima!
 Rockit Rocker vankrikiigutaja - no ausalt pole olemas mugavamat asja minu arvates. Eriti hea abimees on ta olnud vihmastel päevadel, kus tahaksin Amanda ikka õue tuttu panna, aga jalutama ei tõmba absoluutselt. Ega siis midagi, olen pannud katuse alla käru seisma, vankrikiigutaja tööle ja voilaaa, laps magab vaid loetud minutitega.

 Tegelikult on ta üldse suureks abimeheks, kui laps on nõus magama vaid liikuvas kärus, aga vanem tõepoolest ei jaksa/või ei taha nii palju ringi kõndida. Meilgi on paaril korral juhtunud, et mingi müra ajab Amanda ülesse poole une pealt, aga ma ei saa temaga jalutama minna, sest selleks pean ülikiiresti saama Jaani ja Elisabethi riidesse. Sel ajal kui ma suuremaid riidesse paneksin, ärkaks Amanda täielikult ülesse ning siis poleks enam mõtet jalutama minnagi. Õnneks ongi siis tulnud appi vankrikiigutaja, olen selle ruttu adapteri külge pannud ja tööle ning Amanda uinub peagi uuesti.

Kolme lapsega on elu jumala chill

Ma jõuan siia endiselt nagu kuuvarjutus, aga ometi on mul niiiii palju kirja panna. Ma lihtsalt ei leia seda aega, et võtta kätte arvuti ning kirjutada, koguaeg on sada-miljon asja vaja teha ning nüüd tulid veel ilusad ilmad ka, mis aga tähendab seda, et me veedame suurema osa ajast õues.

 Vahepeal on mööda saadetud Elisabethi ja Jaani sünnipäev, samuti Härra sünnipäev ning juba vähem kui 2 nädala pärast on minu enda sünnipäev. Siis aga on õnneks mõneks ajaks nende sünnipäevadega ühel pool ning saab veidikene jalad seinale visata.

 Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse meie sünnipäevadest kirjutada, vaid hoopis sellest, et ma olen avastanud, et elu kolme lapsega on oluliselt lihtsam, kui kahega. Võib- olla see tundub mulle vaid nii, sest Liisu ja Jaan on juba täitsa suured ning asjalikud ning majas on vaid üks beebi, aga ma jõuan kodus palju palju rohkem asju ära teha, kui varem.

 Näiteks on nende kolmega kuskil käimine ka oluliselt lihtsam, sest suurematele oleme ära seletanud, et kui…