1/02/2017

#30pk ehk mida on mulle öeldud, mida ma iial ei unusta

 Ma päris täpselt ei mäleta, kui kaua aega see tagasi oli, kuid aastaid 5 kindlasti. Tol ajal sain tuttavaks ühe neiuga, kes tänaseks päevaks on mu hästi hästi hea sõbranna ning ausalt ei kujutaks elu ilma temata enam ettegi.

 Niisiis oli üks ilus suvine päev, kui ma läksin oma tolleaegse poiss-sõbraga ning meie ühise sõbra sõbra juurde grillima. Seal oli ka see neiu. Ma ei mäleta enam mis teemal me hakkasime seal kambakesi arutama, aga mina nagu ikka, ennem ütlen ja alles siis mõtlen, pasundasin oma arvamuse välja ning kahjuks/õnneks see neiule mitte kuidagi ei sobinud.

 Ma tükk aega mõtlesin, et kas peaksin vabandama kõigi ees, et nii otsekohene olin või mitte, ent lõpuks arvasin, et mitte, kuna siiski kõik avaldasid ju oma arvamust.
 Õhtu läks vaikselt edasi, grilli juurde läks ka mõningatel alkohol, samuti tollel neiul. Ja siis see tuli ..
Ma pidin olema kõige nõmedam bitch , kelle koht ei tohiks üldse siin maailmas olla ning üleüldse ta ei saanud, et kuidas keegi ( tolleaegne poiss-sõber) minuga koos saab olla ning veel vähem mind armastada..

 Vot siis olin ma täiesti sõnatu ning ei osanud mitte midagi vastata, vaatasin talle lihtsalt suu ammuli otsa ning mõtlesin, et mida ma just hetk tagasi kuulsin. Jah, ma sain sellel hetkel aru, et ta on joonud ning talle tõepoolest ei meeldinud minu arvamus, aga ma ausalt ei kujutanud ette, et minu arvamus võiks kellelegi nii haiget teha..

 Aga tänaseks päevaks oleme me väga head sõbrannad, kes suhtlevad praktiliselt iga päevaselt. Aegajalt me meenutame seda hetke, kui ta lihtsalt plahvatas ning mina nagu tummnukk talle otsa vahtisin :D Ning vot siis on meil nalja kui palju, sest me kumbki poleks tol õhtul osanud isegi mõelda, et kunagi peaks saabuma päev, kui me teineteist veelkord kohtame.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar