11/25/2017

Põnnid korraldavad

 Mõtlesin täna teile kirjutada Põnnide igapäevasest elust ning nende viimase aja kilde kirja panna. 

 No tegelikult meie viimase aja eluke on suurest möödunud kodus ja oma koduaias, kuid sellegi poolest on teil piisavalt äge (no ma vähemalt ise loodan ja arvan seda).
 Nüüd kui oli paar päeva mõnus lumi maas, siis ega me ei saanud ju toas passida, ikka tuli õue hullama minna, et nautida seda vähest aega lumega. Mõeldud, tehtud! Jaanil oli möödunud lumeajast meeles, et näitasin, kuidas lumeingleid teha, mõtles see pisike peake, et see kord tuleb ju ka teha, mis sest et lund oli maksimum 5cm maas :D Kujutage nüüd ette, Jaan pikali maas, pisikene lumekiht ja selle all porikiht - vähemalt oli lapsel lõbus ja mina ei hakanud keelama ka, sest siiski on nad vaid korra väikesed ning lapsepõlvest tulebki 100% rõõmu tunda! Muidugi kõige parem asja juures oli see, et jätsin telefoni tuppa laadima ning ei saanudki seda mudainglikest pildi peale.. 

 Aga ega see lume-muda segus püherdamine nii hull ei olnudki, hoopis hullem ja naljakam oli see, kui jätsin korra lapsed tuppa, et minna panna saun sooja, ehk et olin ära maksimaalselt 5 minutit. No ja selle ajaga suutsid need kaks pisikest peakest väljagenereerida ketsupiga mängimise. 
 Eks nad siis olid külmiku lahti teinud ja võtnud sealt esimese ettejuhtuva potsiku. Seda ketsupit oli elutoa põrandal, Põnnide juustes ja keha peal, aga neil oli oi kui lõbus kui ma tuppa astusin. Mis seal ikka, pahandana ei ole väga mõtet, ütlesin küll, et nii teha ei tohi ja pesin lapsed puhtaks ning andsin mõlemale köögilapi kätte, et nad aitaks mul selle segaduse ära likvideerida. Imekomble ei olnud seda ketsupit ei kummuti ega diivani peal ehk et kokku olidki saanud sellega vaid põrand ja Põnnid ise. 

 Miks ma üldse seda postitus siia kirjutama tulin- põhjus oli tänases hommikus. No ma siiani ei saa naeru pidama :D Jaan ärkas täna tavapärasest varem, ehk kuskil kella 8 aeg. Mina rahulikult magasin, Härra oli juba tööle läinud ja Jaan kõndis oma toast meie magamistuppa. 
Mul oli voodi kõrvale jäetud tolmuimeja, sest ma eile õhtul tõmbasin magamistoas põrandat puhtaks ja mõtlesin, et jàtan siis selle välja, et tõmban hommikul esiku ka puhtaks. 
No nii, hommikune äratus oli mul tolmuimejaga :D Jaan oli mulle tolmuimeja otsa näo lähedale pannud ja ma nüüd ei teagi kas meelega või kogemata vajutas ta tolmuimeja tööle, niimoodi, et tolmuimeja tõmbas end hetkega mulle põse külge kinni ja ma pidin südamerabandusega ülesse ehmatama. 
 Jaan vist ise ehmatas ka, sest minu tikksirge ärkamise peale kukkus ta istuli ja kui ma naerma hakkasin, hakkas ka tema naerma. 

 Sellised on meie viimase aja seiklused. Vahel mul on tunne, et poisid teevad ikka palju rohkem igasugu koerustempe, Liisu on kuidagi oluliselt rahulikum, ent vahel on tunne, et jookseks peaga vastu seina, sest neiu kapriisid on lihtsalt ulmelised :D 

 Mis naljakate asjadega teie lapsed on hakkama saanud ? 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar